Mööbli lennuväli lükkab Eesti disainile elu sisse

Mööbli lennuvälja projekt soovib tõsta Eesti disainerite taset tööstuslikult toodetava mööbli disainimiseks. Projektist peaks võitma paljud mööblitootjad, kellel peale projekti avaneb võimalus nende samade disaineritega koostööd tegema hakata.

“Täna on meil karjuv puudus kogemustega disaineritest, kes suudavad ja tahavad koos ettevõtetega tootearenduses töötada,” tõdes Kitman Thulema ASi juhataja Ilo Rannu.

Tugevad ja ennast kehtestavad disainerid on aga tema sõnul eelduseks, et Eesti mööblitootjad rahvusvaheliselt läbi lööks ning sünniks kohalikud mööblibrändid. “Samuti tekib disaineritel võimalus end rahvusvaheliselt turustada. Disaini rakendumisel tekib võimalus, et tekib ka mõiste “Eesti Disain”,” usub Ilo Rannu.

Eesti mööblitootjatel on raske müüa Eesti disaini, kui see on tegelikult valminud Taanis, Rootsis või Suurbritannias. Seetõttu püütakse Rannu sõnul ehitada sild mööblitootjate või -müüjate ja Eesti disainerite vahele. Täna on tootjal lihtsam ja efektiivsem osta disainiteenust väljastpoolt Eestit kui kohapealt, märkis ta. “Paljud tootjad on seda teed läinud, nii ka Kitman Thulema,” nentis ettevõtte juhataja.

Kahesuunaline turg

Mööbli lennuvälja inkubaatori projektijuht Marion Ots selgitas, et Kitman Thulema soovib ehitada Eesti mööbliturgu kahes suunas, tekitades disaineritele võimaluse oma teenuseid müüa ning mööbli tootjatele, müüjatele, arendajatele leida partnerid, kellelt teenust osta.

“Me ei otsi uusi töötajaid, vaid soovime turule tuua tootedisainereid, kellelt tulevikus vajadusel disainiteenust osta,” rääkis Ots ning lisas, et hetkel soovitakse välja töötada uusi tooteid ja laiendada Kitman Thulema tootevalikut.

Inkubaatori projektijuhi sõnul vajab tootedisaini turg uusi tegijaid, värskeid mõtteid ning uut lähenemist. Rannu rõhutas, et kindlasti ei tee nad Mööbli lennuvälja rahalistel eesmärkidel, kuna majanduslikult pole see projekt lühikeses plaanis Kitman Thulema jaoks kasumlik - nende eesmärk on tekitada turule ideede konurents, millest võidaksid kõik.

Otsa selgitas, et projektil pole kõrvalisi partnereid, kellega kulusid jagada. “Kultuuriministeerium andis meile sümboolse toetuse, mis on aga kaheaastase projekti üldkulu arvesse võttes võrdlemisi marginaalne.“

Kuna EASist projektile rahastust ei saadud, rahastab Kitman Thulema projekti ise. “Mingit konksu või varjatud eesmärke siin ei ole, inkubantide jaoks on see igal juhul suurvõimalus,” kinnitas Ots.

Ebapraktilised tooted

“Tootedisain on tootedisain alles siis, kui lõpuni viimistletud ja arendatud toode õnnestub maha müüa. Enne seda on tegemist kas hea või kehva kunstiga,” sõnas Rannu ja lisas, et kahjuks on Eesti disainerid nö kõveraks õpetatud, mistõttu müüvad midagi, mida turg tegelikult ei taha. Tihti läheb heitunud disainer, kellel ei õnnestu oma töid müüa, mõne muu töö peale, kuigi tema potentsiaal oli väga suur. “Seda kõike on vaja muuta ja arendada,” arvas Kitman Thulema juhataja.

Inkubaator asub Kitman Thulema ruumides Kesk-Sõjamäel. “Augustis saavad inkubandid ennast töökohtadele sisse seada ja tegutsema asuda,” nentis Ots. Lähenemine igale disainerile on individuaalne ning igaühe vajadus mentorite ja nõustamise järele selgub töö käigus.

Projektis osalemiseks otsiti disainereid juba aprillis ning projektijuhi sõnul oli huvi üllatavalt suur ja valik huvitav. “Nägime asjalikke noori, kellel on palju häid ideid ja tarmukust jõuda kaugele,” märkis ta. Inkubaatori esimeses käivitamisetapis, otsustati seada sihiks tegeleda kõigepealt nende disaineritega, kes on sisearhitektuuri või tootedisaini eriala lõpetanud ning jõudnud juba midagi ära teha.

“Valisime välja viis inkubanti, kellega õige pea alustame,” rääkis Ots. Ta lisas, et igal inkubandil pidi olema idee sellest, mida ta teha tahab.

“Valisime sihilikult neid, kelle kirg on just mööbli disainimine. Meie eeldus ei olnud, et nad peaksid olema huvitatud avalikku ruumi sobituva mööbli disainimisest, mis on Kitman Thulema ärisuund, aga samas ei otsinud me ka inkubante, kelle huvid meie ettevõtte omadest liiga kaugele läheksid, sest siis ei oskaks me neid piisavalt projektis aidata ja toetada,” selgitas Ots.

Praktika tagab kogemuse

Üheks projekti laiemaks eesmärgiks on edaspidi pakkuda praktika, diplomi- ja magistritöö võimalusi EKA ja TTÜ tudengitele ning magistrantidele. Otsa hinnangul ei tee ülikoolid ja ettevõtted kahjuks eraldi pingutusi disainerite ja mööblitööstuse koostöö soodustamiseks. “Tootedisaini tudengil ei ole otsest kohustust käia õpingute ajal praktikal tootja juures,” rääkis Ots. Ta selgitas, et ülikooli lõpetanu ei tea, kuidas tegelikult oma teenust pakkuda ja kuidas seda müüa.

Huvi praktika vastu on olematu. Otsa sõnul peaks noored end palju aktiivsemalt pakkuma, sest praktika võib hiljem viia töökoha või muu koostööni. “Pigem käivad ennast praktikale pakkumas piiritagused disainerihakatised kui kohalike koolide tudengid,” nentis Ilo Rannu. Kuna lennuvälja projekti kandideerijate seas oli mitmeid, kes alles õpivad, pakuti neile esmalt hoopis praktikakohta.

Vastastikune võit

Noore tootedisaineri silmis annab Mööbli lennuvälja projekt hea stardipaketi ning kasulikud tutvused.

Üks Mööbli lennuvälja inkubaatori noor tootedisainer on Martin Saar, kes õppis tootedisaini põhiliselt Inglismaal, ent tegutseb Eestis. Siin on Saare sõnul tööturg sel erialal pigem kitsas. Paar aastat tagasi tegi ta enda ettevõtte, et hakata tootjatele tootedisaini teenust pakkuma. Seejuures korraldavad müüki ja turundust tootjad. “Tootjaid siiani väga palju pole olnud. Põhiliselt olen koostööd teinud mööblitöötjaga Borg,” rääkis Saar.  

Nüüd on Saar jõudnud ka Mööbli lennuvälja projektini. “Projekt tundus põnev ning leidsin, et mina saan nendele midagi anda, nemad saavad paljugi mulle anda.“ Suurima kasutegurina tõi ta välja kontakti Kitman Thulemaga. Lisaks loodab Saar, et kokkuvõttes on projekt tulutoov.

Eriti hea stardipakett on lennuvälja projekt Saare silmis just vahetult lõpetanute jaoks. See aitab vaikselt jala ukse vahele torgata, kust näeb, kuidas üks ettevõte toimib ning millised on võimalused. “See on oluliselt lihtsam, kui ise hakata otsima ettevõtteid, kellega koostööd teha,” märkis Saar.

Kommentaar

Koostöö loob legende

MTÜ Eesti Disainikeskuse juhataja Jane Oblikas:

Disainerite ja mööblitööstuse koostöö on hetkel Eestis kesine, ent positiivsed muutused on toimumas. KitmanThulema algatusel käima minev Mööbli lennuvälja projekt on tänast suhteliselt kesist seisu arvestades väga tänuväärne, sest see kannab missiooni tuua alustavad mööblidisainerid tööstusele lähemale. Positiivseid muutusi on õhus seega tunda.

Sooviksime ka üldisemalt näha tootjate ja disainerite tihedamat koostööd. Mööblitootjad, kes disainis väärtust näevad, kaasavad disaineri või disainibürood projektipõhiselt, mõnes üksikus on disainer ka palgal ja väga harva näeb pikaajalist strateegilist koostööd. Tööstuse lahja huvi on teinud disaineritest ettevõtjad.

Disain on vältimatu, kui tahta konkureerida millegi muu kui odavama hinnaga. Seega sobib disain ambitsioonikale ettevõttele. Disain parimal moel sünnitab legende - disainmööblit, mis on ihaldusväärne ja väärtuslik aastakümneid ja mille väärtus ajas kasvab. Sellist legendaarset ja rahvusvaheliselt tuntud Eesti disainmööblit meil täna ei ole.